Lühike tahkis-draiv (või tahkis-ketas, kuigi see ei kasuta kettamehhanismi), on SSD andmekandja, mis kasutab andmete volitamiseks ja juurdepääsuks mittelenduvat mälu. Erinevalt kõvakettast ei ole SSD-l liikuvaid osi, mis annavad talle eeliseid, nagu kiirem juurdepääsuaeg, müra kasutamine, suurem usaldusväärsus ja väiksem energiatarve. Pildil on näide olulisest SSD-st.

Kuna kulud on langenud, on SSD-d muutunud sobivateks standardse kõvaketta asendajateks nii laua- kui sülearvutites. SSD-d on ka suurepärane lahendus netbookidele, netopsidele ja muudele rakendustele, mis ei vaja palju salvestamist.

Märkus: Kuigi SSD kasutab välkmälu, ei tohiks seda segi ajada USB-hüppeseadmega või Adobe Flashiga.

SSD ajalugu

Esimene SSD rakendati 1970. ja 1980. aastatel kasutamiseks IBMi superarvutites. Nad on sellest ajast peale oluliselt paranenud ja pakuvad kodus arvutitele üle 2 TB ladustamisvõimsust.

• Arvuti kõvaketta ajalugu.
• Arvuti andmete salvestamise ajalugu.

Millist ühendust kasutab SSD?

SSDd kasutavad peamiselt SATA ühendust, mille teoreetiline maksimaalne edastuskiirus on 750 MB sekundis. Siiski tekib uus SSD-põlvkond, mis kasutab PCIe ühendust, pakkudes kiirust kuni 1, 5 GB sekundis.

Arvuti akronüümid, Riistvara terminid, Hübriidne kõvaketas, NVMe, Solid-state seade, Solid-state mälu, Storage device